1
00:00:03,400 --> 00:00:07,500
VALETAJATE LOSS

2
00:00:34,500 --> 00:00:40,200
Filmi muusika on ansamblitelt
APELSIN ja KUKERPILLID

3
00:01:05,543 --> 00:01:11,432
See lugu juhtus minuga,
kui ma olin veel poisike.

4
00:01:12,194 --> 00:01:17,072
Hommikul, nagu tavaliselt,
ei tahtnud ma tõusta.

5
00:01:17,073 --> 00:01:20,335
Nii ma siis ütlesin, et alles magan.

6
00:01:20,336 --> 00:01:25,774
"Ausõna, magan." Aga ema
millegipärast ei jäänud uskuma

7
00:01:25,891 --> 00:01:29,038
ja mul tuli ikkagi tõusta.

8
00:01:38,324 --> 00:01:44,707
Ema küsis: "Miks sa selle katki tegid?"
"Ise läks," ütlen ma. "Ausõna."

9
00:01:44,708 --> 00:01:48,247
Jälle ta ei uskunud.
Ma isegi solvusin ta peale.

10
00:01:48,248 --> 00:01:52,309
Muidugi ma valetasin.
Noh ma valetasin mõnikord.

11
00:01:52,310 --> 00:01:55,997
Kuid siis mulle ei tundunud,
et see on halb.

12
00:01:59,338 --> 00:02:02,762
Igal hommikul oli vaja
korrastada voodi,

13
00:02:02,763 --> 00:02:07,997
pesta ennast, pesta hambaid,
ikka jälle ja jälle!

14
00:02:09,416 --> 00:02:16,845
Aga ema ühtvalu: "Kas hambaid pesid?"
Ja mina: "Pesen, pesen."

15
00:02:22,093 --> 00:02:26,183
"Aga kõrvad?"
- "Pesen, pesen."

16
00:02:28,701 --> 00:02:31,021
"Mida sa seal nii kaua teed?"

17
00:02:31,150 --> 00:02:36,450
"Kuidas sa ei mõista? Hammaste
pesemine, see võtab tohutu aja.

18
00:02:36,451 --> 00:02:40,148
Ja siis on veel käsi vaja pesta
ja nägu ja kaela!

19
00:02:40,149 --> 00:02:44,234
Ja ma tahan veel
jalad ka ära pesta."

20
00:02:49,293 --> 00:02:52,302
"Ma tahtsin jalgu pesta, ausõna."

21
00:02:53,332 --> 00:02:56,293
Hommikuks tegi ema tihti putru.

22
00:02:56,294 --> 00:03:01,112
Ah, kuidas ma praegu seda sööksin!
Aga siis ei võinud ma seda kannatadagi.

23
00:03:01,113 --> 00:03:06,026
Seepärast ma valetasin jälle.
Ütlesin, et sõin ja jooksin välja.

24
00:03:06,027 --> 00:03:10,024
Loomulikult olin lubanud,
et õuest sammugi välja ei lähe.

25
00:04:18,974 --> 00:04:22,343
Ja nii see kõik algaski.

26
00:05:04,266 --> 00:05:08,065
Järsku peatas mind keegi
kentsakais rõivais tundmatu

27
00:05:08,066 --> 00:05:13,506
ja kõnetas mind nimepidi. Mina küsin:
"Kuidas te mu nime teate?"

28
00:05:13,666 --> 00:05:16,846
"Oo, ma tean sinu kohta kõike,

29
00:05:16,847 --> 00:05:20,999
ainult, kui aus olla, ei tea ma,
kus sa oma püksid lõhki rebisid?"

30
00:05:21,067 --> 00:05:23,327
Ja siis hakkasin ma kohe luiskama,
nii kuis jaksasin.

31
00:05:23,328 --> 00:05:29,664
Et püksid tõmbas mul keegi poisike katki ja et
ma lähen suhkrut tooma, kuhu ema mind saatis.

32
00:05:29,665 --> 00:05:36,500
Ja nagu ikka, lisasin: "Ausõna."
Siis pakkus ta, et viib mu poe juurde.

33
00:05:44,900 --> 00:05:49,322
"No vedas mul," mõtlen ma.
"Sõidan nagu tõeline prints!"

34
00:05:49,323 --> 00:05:54,405
Kui ometi meie õue poisid seda näeks!
Läheksid kadedusest lõhki!

35
00:06:16,395 --> 00:06:19,212
Vaatan, oleme linnast välja sõitnud.

36
00:06:19,980 --> 00:06:22,701
"Kuhu me, onuke, läheme?" küsin.

37
00:06:22,702 --> 00:06:27,002
"Kas sa siis ei tea?" vastab tema.
"Suhkrut ostma."

38
00:06:27,003 --> 00:06:30,218
"Kas varsti jõuame pärale?"
küsin mina jälle.

39
00:06:30,219 --> 00:06:35,530
Aga tema: "Varsti, ausõna.
Sa ei jõua kolmenigi lugeda."

40
00:06:35,531 --> 00:06:41,214
"Üks, kaks, kolm," lugesin ma,
kuid me polnud veel pärale jõudnud.

41
00:06:41,469 --> 00:06:45,944
"Mulle tundub," mõtlen ma,
"ta petab mind."

42
00:07:22,429 --> 00:07:25,544
"Kuhu me jõudsime?" küsin mina.

43
00:07:25,545 --> 00:07:29,542
"Poodi suhkru järele," vastab tema.

44
00:07:29,543 --> 00:07:33,280
"Aga mulle pole suhkrut vaja," ütlen.
"Ma valetasin teile."

45
00:07:33,281 --> 00:07:39,264
Ja tema: "Ka mina valetasin.
Tere tulemast kuninga lossi."

46
00:07:47,983 --> 00:07:52,521
"Oodake siin!"
ütles ta ja ise kadus.

47
00:08:57,440 --> 00:09:04,147
"Küll on imelik loss," mõtlesin ma,
kui võõras uuesti ilmus.

48
00:09:06,148 --> 00:09:12,763
"Ei, ei!" ütleb ta. "Sellise väljanägemisega
ei kõlba minna kuninga vastuvõtule.

49
00:09:12,764 --> 00:09:19,331
Püksid lõhkised, varrukas määrdunud.
Nii on hoopis teine asi!"

50
00:09:39,810 --> 00:09:44,569
"Ah-haa!" ühmas kuningas.
"Veel üks aus inimene astus sisse."

51
00:09:44,570 --> 00:09:49,031
"Muidugi aus!" ma lausa solvusin.
"Misasja? Ma ei valeta kunagi."

52
00:09:49,032 --> 00:09:51,264
Aga nemad: "Hi-hi- hi!"

53
00:09:51,265 --> 00:09:56,975
"Me räägime ka kogu aeg ainult tõtt.
Mitte sõnakestki ei valeta.

54
00:09:56,976 --> 00:10:00,888
Kuidas sulle meie
kristallist lühter meeldib?"

55
00:10:03,283 --> 00:10:07,952
"Küll ikka valetate," ütlen ma.
"Need on ju tavalised õhupallid."

56
00:10:07,953 --> 00:10:12,693
"Tead, miks sulle tundub, et me valetame?
Sellepärast, et sul pole ühte kõrva."

57
00:10:12,694 --> 00:10:16,182
Mina katsun - mõlemad on alles.

58
00:10:16,183 --> 00:10:20,234
Aga nemad: "Hi-hi-hi!"
Petsid.

59
00:10:20,235 --> 00:10:23,654
"Üldse," mõtlen, "miks
narride peale solvuda?"

60
00:10:23,655 --> 00:10:25,942
Ja ei solvunudki.

61
00:10:26,568 --> 00:10:31,304
Siis ütleb kuningas mulle:
"Puhake pikast teest pehmel diivanil."

62
00:10:31,305 --> 00:10:37,688
Ma võtsin hoogu ja puhh!
Ja nemad jälle vastikult: "Hi-hi-hi!"

63
00:10:37,689 --> 00:10:42,330
"Kõik," mõtlesin ma.
"Kõik! Kui veel midagi..."

64
00:10:42,331 --> 00:10:50,332
Ja järsku: "Tema kõrgus, Kuningas Viimane,
pakub teile teie aususe eest jäätist."

65
00:10:52,997 --> 00:10:56,583
Jäätis!

66
00:10:56,983 --> 00:11:02,008
Loomulikult olin ma selle nimel
valmis kõike andestama.

67
00:11:18,787 --> 00:11:24,716
Kõik: "Ha-ha-ha!" Aga see teeb näo,
nagu ei märkaks midagi.

68
00:11:29,540 --> 00:11:35,792
Mind oli see ära tüüdanud ja küsisin:
"Millal te mind tagasi viite?"

69
00:11:35,793 --> 00:11:41,948
"Aga sina," ütleb ta, "tee kukerpalli
ja oled kohe kodus.

70
00:11:41,949 --> 00:11:45,952
Ausõna, see on ju võluloss."

71
00:12:28,100 --> 00:12:35,269
Siis teatas tema kõrgus, Kuningas Viimane:
"Meile tulevad täna külalised kaugelt maalt.

72
00:12:35,270 --> 00:12:42,915
On vaja korraldada pidulik vastuvõtt
ja näidata neile meie suurepärast lossi."

73
00:13:24,737 --> 00:13:27,259
Kas nad ei näe mitte midagi?

74
00:13:30,552 --> 00:13:37,377
"On alles totud," mõtlesin ma. Aga kuningas:
"Ja-jaa, kogu ilmas pole sellist ebatavalist

75
00:13:37,378 --> 00:13:42,992
luksuslikku lossi ja sellist tagasihoidlikku,
õiglast ja ausat kuningat kui mina.

76
00:13:42,993 --> 00:13:48,917
Kallid külalised, kas sooviksite puhata
pikast teest pehmetel diivanitel?"

77
00:13:56,223 --> 00:13:58,603
Seda pettust ei suutnud
ma enam välja kannatada:

78
00:13:58,604 --> 00:14:05,542
"Ärge istuge nendele diivanitele.
Kui istute, lähevad need lõhki ja te kukute.

79
00:14:05,625 --> 00:14:08,819
Siin pole miski tõeline,
isegi jäätis mitte.

80
00:14:08,820 --> 00:14:12,776
See on luiskajate, valetajate
ja petiste loss.

81
00:14:13,111 --> 00:14:19,172
Väga palun teid, viige mind koju!
Ma ei taha enam siia jääda."

82
00:14:38,000 --> 00:14:41,887
Mulle öeldi: "See ongi sinu kodu."

83
00:15:15,403 --> 00:15:19,493
Ma tervitasin juhti ja
palusin mind koju viia.

84
00:15:19,653 --> 00:15:22,799
Ta vaatas mind
pealaest jalatallani.

85
00:15:24,933 --> 00:15:29,609
"Ah, see! See on meie koolivorm,"
valetasin ma.

86
00:15:29,610 --> 00:15:31,994
Juht ei vastanud midagi
ja sõitis minema.

87
00:15:31,995 --> 00:15:38,719
Aga mina jäin mõttesse. Jah!
Ja siis sain ma kõigest aru.

88
00:15:38,720 --> 00:15:44,799
Ja teate! Sellest hetkest alates ei
valeta ma enam mitte kunagi! Ausõna!

89
00:15:55,680 --> 00:15:59,410
Jutustas Pastella